Back in Britain

Movember

noreply@blogger.com (Leopold) — Mon, 23 Nov 2009 23:50:00 +0000

Austraaliast alguse saanud külma pimeda kuu traditsiooni vaimus:
http://www.ebi.ac.uk/~nenad/poster.pdf

Kaheksakümmend kuus Cavendishi tänav

noreply@blogger.com (Leopold) — Mon, 05 Oct 2009 23:51:00 +0000

Kuna kolledzhis sai kolm aastat üürilepingut täis, tuli hakata ise linu vahetama ja tolmu imema. Seega kolisime kolme kursakaaslasega kokku ühte majja. Nagu juuresviibivatelt piltidelt näha, kaasnes sellega 1) sotsiaalseid üritusi 2) katusel istuvaid päkapikke 3) veidi väiksem kuid hubane tuba 4) Inglismaa trepid millistel Miss Marple'i vanaprouad kukkusid ning 5) täiesti adekvaatne kööginurk.

Lisaks saime tudengitena äsja aasta vanemaks - oleme siis neljas kursus, viimane aasta, bushid. Reaalselt tähendab see aja tihenemist - kolmveerand õppeajaga on veerand tööd tehtud, jäänud vaid ülejäänud kolmveerand kiirelt valmis teha.

Kõmrimaa ja muud

noreply@blogger.com (Leopold) — Mon, 25 May 2009 14:04:00 +0000

Niisiis.

Peale erinevate põnevate teadusprojektide on teatada järgmist.

Augustist saab otsa pea kolmeaastane ajastu Barton Roadil ning kolime kolme kursakaaslasega kesklinnast sama kaugele lõuna poole, täispuidust põrandate, väikse aiakese ja nelja toaga majja, kus üks tuba on oluliselt pisem. See viimane fakt on olnud vaidluste allikaks - keegi seal olla ei taha. Viskasime näppu kes esimesena on, ja üür on Mattile lisaks odavam ka.

Eelmise nädalavahetuse veetsime lääne pool jõelaeva pardal.
Paar päeva müttasime mägedes, ülejäänud aja kanalitel. Eestlaste omad on nüüd kolm kohalikku lossi ning vähemalt pooled täishäälikud. Seal sai ka eurovisiooni vaadatud, seitsemetollise diagonaaliga HD ekraanilt, ning pooleteistmeetri laiune tuba kümnele inimesle tantsusaaliks muudetud. Väga vahva!

Nüüd on plaanis veeta nädal aega Saksamaal erinevaid laboreid külastades, siis kuu aega tööd teha, Stockholmis konverentsil käia, ning laulupeoks Eestisse jõuda. Taas paar kursakaaslast kaasas, majandust turgutamas :)

Tasahilju

noreply@blogger.com (Leopold) — Sun, 29 Jun 2008 21:36:00 +0000

Tere,

pole ammu kirjutanud, mis on ka ausalt paljude poolt 2ra mainitud.

Eile, Leop2eval, saime l6puks nii kaugele et saatsime artikli teele. Ainult kirjutamine v6ttis 7 n2dalat t88p2evi, mis tulid peale p2ris t88p2eva l6ppu, enne seda oli pool aastat t88d. Natukeseks on sellega yhel pool, paari kuu p2rast uuesti kui arvustused tulevad.

Maigil ja Haapsalu vanaemal olid synnip2evad ja Kaisa sai targaks - palju 6nne k6va h22lega tagantj2rele!

Ja yldse ei tahtnud pisikesi inimesi unustada v6i 6eraasu ignoreerida - lihtsalt nende t2htp2evi on juba t2heldatud :)

Kuu aja eest sai veedetud n2dalavahetus Horvaatias - yks kursa6de on kohalik, veetsime Aadria mere 22res oivaliselt aega.

Trinity maiballist peaks pikemalt kirjutama. Nagu Juhan mainis, oli juba sissejuhatav ilutulestik 22rmiselt rahuldav - ca 20 x kallim kui Tartus uusaastal, 5 erineva muusikaloo saatel.

Seoses t88kohustustega n2gin jalgalli alagrupiturniirist kahte m2ngu, yhte veerandfinaali, ja finaali. Poolfinaalide ajal oli juba hirm (kes ikka tahab Tyrgi-Venemaa finaali vaadata?), finaalis v6itis 6ige mansa.

Neljap2eval Soome Mattiasele kylla, tal on kuskil Savonlinnast tund aega p6hja poole m8kki koos asustamata saare ja karuga kes aeg-ajalt inimesi taga ajab. T6otab p6nevusi... Augustis Kessu-Teedu pulma, kutse tuli ka t2na.

Ja l6petuseks t2histasime eelmine n2dal pikki p2evi v2ikse paadis6iduga. Kymne inimese ja kahe paadi peale kukkusid kaks noormeest vette, kes m6lemad murdsid sellest s6ltumatult samal 6htul ka yhe ribi - yks paadi peale kukkudes ja teine paadi peale kukkuja alla j22des. Ei oleks uskunud et see nii vigastusterohke ajaviide on.

Aga nyyd on kolm p2eva t88d ja plaanide pidamist mis edasi teha, ja siis juba seiklema :) Savonlinnas oli just karu kedagi taga ajanud..

Emad

noreply@blogger.com (Leopold) — Mon, 19 May 2008 23:45:00 +0000

Tervist,

tahtsin t2na keskenduda emadep2eva probleemile. T2nu maailma k6ige usaldusv22rsemale teabeallikale tuleb v2lja, et igal maal on omad ajad, kokku on aastas 31 erinevat emadep2eva. Mina valin siis Paraguai oma et 6nnitlusi edastada - brittide ajal on teada, et see pole 6ige aeg, ja Eesti emadep2eva kohta siin igasugused meeldetuletused puuduvad.

Ehk siis - palju 6nne k6igile emmedele, ning pikka meelt ja nutikust kerkivate probleemide lahendamiseks.

Ikka veel paar aastat

noreply@blogger.com (Leopold) — Sat, 03 May 2008 00:13:00 +0000

Lasti kenasti atesteerimiselt l2bi - meil siis esimene aastak2ik, kus kedagi ei visatud v2lja ja ei j2etud istuma. Eks me oleme tublid ka :)

Muudes uudistes olen kolmekordistanud oma triiks2rkide ja kahekordistanud kingade arvu. Ei olnud yldse keeruline, aga t88 juures ei tunta enam 2ra..

Sagedus suureneb

noreply@blogger.com (Leopold) — Sun, 27 Apr 2008 23:55:00 +0000

Nyyd juba vähemalt kaks korda kuus :)

Volber on tulemas, ja minul teisip2eval atesteerimine, kas lubatakse ka siia pikemalt 6ppima j22da. Tavalised variandid on kas jah v6i vaatame kuue kuu p2rast uuesti. Eks annan teada siis kui uudiseid on.

Koju j2lle juuli alguses, n2dalavahetus Soomes Mattiasel kylas plaanis, siis peaks ka ikka pikemaks p6hja poole j22ma.

Muidu on taaskord kylalisi k2inud - eelmine n2dalavahetus USAst korbivend, kes on nyyd konsultant ja tegi Londonis v2lja, ja seekord suisa m6lemad J22grid koos s6pradega yheks 6htuks. Igatpidi v2ga vinge :)

Parem kord kuus kui yldse mitte

noreply@blogger.com (Leopold) — Sun, 13 Apr 2008 21:59:00 +0000

M6tlesin et ootan kuni Shotimaalt pilte saan, aga praegu tundub paras aeg jagada seda, et vahepeal on palju asju juhtunud. Kylalisi on k2inud Eestist juba kaks partiid, ikka on tore kui saab leiba ja juustu ja emakeeles vestelda.

Peale kiiret kodusk2iku sai muuhulgas ka Shotimaal workshoppidel ja meil kohalikul konverentsil istutud, mis oli igati motiveeriv. V2hemmotiveeriv oli ilm matkamiseks Shotimaal - paar kraadi sooja ja vihm. Sellegipoolest oli tarvis m2gedesse minna, kuigi ainult teadlaseriided olid kaasas.

Tuli v2lja et laenatud seljakott oli kenasti veekindel. Tund aega jalutanud tekkis tunne, et peaks taskud tyhjaks tegema ja nii l2ksid pass ja pleier ja telefon kotti. Neli tundi hiljem tagasi koju j6udes leidsin nad kenasti koti p6hjast 5 cm vee seest. Pass sai kuivaks, telefon ja pleier enam h22lt sisse ei v6tnud.

Aga nyyd on paari n2dala p2rast atesteerimine, kus vaadatakse et kas lastakse ka edasi tudeerida siin. V2ike lootus on, aga selleks peab nyyd t88d tegema :)

Leopold

noreply@blogger.com (Leopold) — Sun, 09 Mar 2008 17:26:00 +0000

(see teine) (küpsetasin ise ka täna...)

Kevad tuleb

noreply@blogger.com (Leopold) — Tue, 19 Feb 2008 20:52:00 +0000

Eelmine nädal sai juba t-särgi väel väljas lõunatada, päikese käes ringutada, ja mesilasi püüda, praegu peab hommikuti autoakendelt jääd lõhkuma. Ehk siis karta on et selle aasta ilusad ilmad on nüüdseks möödas. See kevad mis praegu tuleb, on 2 kraadi, udu ja vihma täis.

Tudengiloteriil võitsin - vaatasime kes suudab paremini ennustada, millised intervjueeritavatest vastu võetakse. Tasuks üks õlu. Töö edeneb muidu normaalselt, järmise kuu jooksul atesteeritakse - et kas lubatakse siis õpingutega jätkata. Päris hea motivaator.

Varsti peaks ühe postituse tegema kohalikest - enne kui meie grupi juudipoiss Lior lõplikult lahkub. Koloriitne kuju, väärib kirjutamist.

Ja tänane hällipäevaline on minu vanem õeraas - lubas kõigile kommi jagada, kui ta enne keskööd veel kätte saate.

Niisiis

noreply@blogger.com (Leopold) — Wed, 06 Feb 2008 06:51:00 +0000

Vahepealne vaikus oli tingitud p6hiliselt esimese aasta raporti kirjutamisest. Kuna see on ainuke asi mille p6hjal meid saab enne l6petamist v2lja visata, kirjutasime hoolega. S6nalimiit oli 4500, ehk umbes 17 lehekylge; loomulikult leidus ka n2iteks soome noormehi, kes kirjutasid 11 000 ja panid teised t2barasse olukorda.

Sai peetud ka esimene 'Thesis committee'. Suhteliselt kasutu, tulevad kyll kolm teadlast ja juhendaja kokku ning kuulavad ettekannet, aga uusi ideid ja n6uandeid oli v2he.

Neljap2eval k2isid meil kylas tulevased tudengid. P6hiliselt tegelesid nad professorite ja intervjuudega, aga meile j2tkus ka tasuta syya-juua. Et motiveerida inimesi rohkem suhtlema, tegime ennustusv6istluse, kes vastu v6etakse. Siiani jagan teist-neljandat kohta, k6ik tulemused pole veel teada.

Korvpallis on peale eelmise aasta nelja napi kaotuse yks v6it ka juures. Saime divisjonis neljanda koha nelja v6iduga. Oxfordil seevastu on kahe meeskonna ja 20 m2ngu peale ette n2idata kaks v6itu - tuleb vast tore vastasseis. Neile l2heme kylla 24 veebruar, ja n2dal hiljem Milaanosse kohaliku Bocconi ylikooliga m2ngima.

Seoses eelnevaga on vahele j22nud hulk synnip2evi - seega vabandan Reti, Katsi, K2ki, Tiina, vanaema, Rossi, ja k6igi teiste ees hilinenud 6nnesoovide p2rast. Ei j22nud tahte, vaid fookuse puudumise taha.

Reisul k2idud

noreply@blogger.com (Leopold) — Tue, 15 Jan 2008 23:56:00 +0000

Alustuseks siis Hiinas mägede ja riisip6ldude vahel. Minu hiina keel oli kehvake ja eesti keelt nad ei r22kinud, t2nu sellele ka vahepalana planeerimata reis viis ja pool tundi valesse linna.

Aga Hiinas oli tore, m2gede ja kylade ja riisip6ldude vahel.

Singapur oli rohkem linnriik, indialased, hiinlased ja malaislased koos, v2ga rahvusvaheline. Katsil k2isin kylas mis oli h2sti vahva, ja pulmas hiina moodi, mis oli tore kuni toiduni - 9 k2iku koosnesid imelikest asjadest (v2ike grillitud kaheksajalapoiss, haiuime supp jne) ja tipnesid millegagi, mis minu arust oli j22tis shokolaadikastmes. Tuli v2lja et hoopis oakohupiim pruuni oa kastmes, selline imalalt magus. Brrr...

Malaisia oli j2lle soe ja odav, vihmahooaeg puudus, s6itsin p6hiliselt motikaga m88da Penangi saart ja vaatasin ringi. Pool p2eva olin rannas, ja siis rohkem enam p2ikest n2ha ei tahtnud.

L6petuseks siis veel manitseks, et kui kunagi tuleb hinge soov Malaisia-reisi viimasel p2eval t2navakaupmeeste k2est k6iki erinevaid eksootilisi puuvilju proovida, siis tuleb senikaua oodata kuni soov yle l2heb. Saab parem :)

Kiire kiire

noreply@blogger.com (Leopold) — Wed, 19 Dec 2007 00:17:00 +0000

kokkuvõte enne kojusaabumist:

1) kümnevõistluse esimese päeva võitis Briti esindus 13 punkiga, võrdse 12 punktiga jagasid teist kohta Eesti, Valgevene ja Soome. Austraalia oli 10 punktiga viies ning India kuues. Soome võitis ülivõimsalt 100m jooksu (kiirtrükkimise), kaugushüpe (-venitamine) kuulus eestlastele, kuulitõukes-pipeteerimises võitis karmis konkurentsis Inglismaa, ning toolivõiduajamises Valgevene.
2) Portos käisime korvpalluritega. Seekord niisama - järgmised reisud Warwicki, Oxfordi ja Milaanosse on juba asja pärast. Hooaeg on kehvake, kui viimasest kahest mängust ühte ei võida, siis kukume allapoole.
3) Hiina viisa anti kätte, ainult natukene vale nimega nagu välja tuleb. Vast lastakse ka L. Papts riiki sisse.
4) Dagöl on tore uus lugu
5) Tuleb välja et ma oskan ühe blogi abiga täiesti iseseisvalt ja täiesti nullist piparkooke teha. Endal ka hea teada :)

10

noreply@blogger.com (Leopold) — Wed, 14 Nov 2007 00:23:00 +0000

1. Palju õnne tädi Tiina!
2. Head isadepäeva Rein, Raiki, Mart, Indrek, Laur, Mihkel, jt.
3. Tere tulemast Richard (ja parimat ikka Liinale ja Raikile)
4. 2006 suvest said 3 artiklit välja: Nature eriväljaanne
5. Tegin kodulehe
6. Tellisin piletid: 28/12/07-14/01/08 Hongkongi (vahepeal ka Singapur ja muud asjad plaanis)
7. Muutsin doktoritöö teemat - populatsioonigeneetikast (kuidas populatsioonid on arenenud) genotüübi - fenotüübi seoste ennustamisele (kuidas geneetilise info põhjal organismi seisundit ennustada).
8. Mängisin korvpalli - neljast mängust kaks võitu, kaotused 1 ja 3 punktiga, lisaajal. Homme jälle.
9. Üritasime töölt jala koju minna nii et igas tee peal olevas pubis ühe õlle joome. Kuna oli palgapäev, oli juba töö juures kaks sellist kohta, siis üks Ickletonis, üks Hinxtonis, kaks Duxfordis ja üks Whittlesfordis - ja kell oligi juba 12, ning labor ikka veel paistis ja linnulennult oli läbitud 3 km 17-st. Suvel jälle..
10. Seoses lähenevate olümpiamängudega plaanime ka ise kiiret kümnevõistlust:

100 meetrit - kiirtrükkimine
kaugushüpe - laboris üle ümber läinud toksiliste ainete loikude hüppamine
kuulitõuge - kiirpipeteerimine
kõrgushüpe - Petri plaatide kõrgusladumine
400 meetrit - toolivõiduõit
110 meetrit tõkkeid - labor läbimine ilma põrandat puudutamata
kettaheide - kõvaketta heide
teivashüpe -
odavise - suruõhuga pipetiotste lennutamine
1500 meetrit - kohviku/restorani kestvusjooks

Reporaazhid peale toimumist.

Ei ole tegevusetult istunud! 21/12 koju..

Head pulmaaastapäeva

noreply@blogger.com (Leopold) — Tue, 09 Oct 2007 20:54:00 +0000

30 septembril sai allpoololeval paarikesel 40 täis - rubiinpulmad! Tehke järele...

Pidupäev

noreply@blogger.com (Leopold) — Sun, 16 Sep 2007 22:14:00 +0000

Partsu Rein sai täna 66, selle puhul üks suur õnnesoov Nelgi tänava poole teele. Parem juba kohe mitu. Kätt surutakse isiklikult juba õige varsti! Paluks siis sünnipäevalapsel korralikult käituda, emale hea laps olla ja mitte nina nokkida.

Kolmapäev, 12 september

noreply@blogger.com (Leopold) — Wed, 12 Sep 2007 23:20:00 +0000

Ajalukku läheb see kirja kui 'mitte minu päev'

Hommikul kirjutas Matias, kursavend, et kutsub oma sünnipäeva puhul (mille pidu oli tegelikult juba eelmine reede) kõiki kooki sööma. Tööle jõudes kirjutas uuesti, et kook jäi koju. Oli siis plaan, et teeme üllatuskoogi talle, ja ma suutsin selle kirja saata kõigile - kaasa arvatud noormehele keda oli tarvis üllatada.

Käisime siis koogi järel lõuna ajal lähedases toidupoes ja tagasiteel peatusime piknikuks. Kui tuli aeg tööle asuda, ei olnud autovõtmeid kusagil. Mulle täiesti müstilisel viisil ei olid nad taskust kadunud. Peale auto, aia, ja karjamaa pahupidi pööramist käisime taksoga tööle ja teine kursavend aitas kodust tagavaravõtme tuua. Tagasi jõudes oli juba tarvis hakata oma seniilsust lahti seletama.

Koogi kõrvale õhupallid läksid katki, küünalde jaoks oli liiga palju tuult, töö ei edenenud ja autol kustus esituli.

Päeva lõpuks tuli välja, et mägironimist ei saa teha korvpallitossus. Ja lõpetuseks keerasin omale suure potsiku jogurtit mõnuga sülle, reageerisin üle, ja lõin mahla põrandale pikali. Lähen magama enne suuremat katastroofi. Aga tegelikult on siin tore :)

Puhkus

noreply@blogger.com (Leopold) — Thu, 06 Sep 2007 15:26:00 +0000

Väidetakse et ma olen laisaks jäänud ja ei viitsi enam kirjutada. Tegelikult ma olen kogu aeg laisk olnud.

Augustikuu möödus suuresti puhates. See tähendas Montenegrot, siis purjelauatamist, siis 'Adventure Race'i' (orienteerumine, aga jalgsi/rattal/kanuuga/pimedas/... - ja kaks päeva järjest) ja nädal aega Eestit.

Põhiliselt aga andis aega raamatuid lugeda, sest Eestimaa +12 rannas sulistamiseks väga hea ei olnud. Läbitud said "Life of Pi", "Maag", "Laupäev", "Lõbus matus", "9 juttu", "Short History of Tractors in Ukrainian" ja "Kite Runner", aga Graham Greene'i lühijutud olin sunnitud ära viskama, sest nad olid lihtsalt niivõrd halvad.

Puhkus on kahjuks läbi - järgmised raamatud on juba "Molecular Biology of the Cell - Problems Approach" ja "Learning in Graphical Models"...

Montenegro

noreply@blogger.com (Leopold) — Mon, 06 Aug 2007 21:54:00 +0000

Käisime Olegiga. Soe oli. Pruuniks sai.

Nädalast ajast umbes kaks päeva veetsime mägedes (matkamine ja paadisõit), kaks päeva mere ääres ja kaks päeva bussis nende vahel loksudes.

Metsad põlesid, mäed olid vinged, maa oli veel enamvähem odav, ja ilusam ning metsikum kui Horvaatia. Mina pidin tööle tagasi siirduma, Oleg surfas veel rannas kolm päeva. Sellest ajast peale kui saabudes kohe tuvide märklauaks sain, laabus kõik - magamiskohtadest bussiaegadeni. Ühesõnaga soovitan soojalt.

Kohalikud 3. Prantslased

noreply@blogger.com (Leopold) — Sun, 08 Jul 2007 22:41:00 +0000

Neid on siin mitu. Ujub neid iga nurga alt välja. Osad on natuke imelikud (elavad kolmandat aastat B&B's ja keelduvad lahkumast), osad raskesti arusaadavad (sest ma ei vaadanud 'Allo allot' piisavalt väiksena), ja ülejäänud on toredad.

Kahega neist lihvin siis oma prantsuse keelt - EBI päevist toakaaslased, Ben ja Karyn. See käib nii, et kord nädalas saadan neile kirja et nüüd on aeg, ja saame lõunalauas kokku. Algul proovisin prantsuse keeles kirjutada - aga siis tulin mina kohale oma 'lundi'l' ja nemad sellel päeval mida 'lundi' tegelikult tähendab.

Järgnevad pool tundi on reeglina neile komöödia ja mulle aju krussi keerav. Enamasti veedan need kolmkümmend minutit käte ja jalgadega kolme lauset edasi andes, ja viimased 5 minutit inglise keeles reaalset infot vahetades.

Aga räägin juba kiiremini, tean kolme sõna rohkem - asi läheb ülesmäge, prantslased on abiks.

3 tippu

noreply@blogger.com (Leopold) — Tue, 03 Jul 2007 22:04:00 +0000

ehk miks mul jalad valutavad.

Ühel töökaaslasel tuli heast peast mõte läbi teha 'Three Peaks Challenge'. 24 tunni jooksul tuleb jõuda Shotimaa, Inglismaa ja Walesi kõrgeima tipu otsa. Konks on selles, et tipud eraldi võtavad aega kokku 14 tundi, ja sõidud nende vahel teised 14 tundi, ehk siis napilt on aega, kui tahaks veel peatuda ja riideid vahetada jne.

Ilmateade polnud absoluutselt lubav - vana naaber Tim, kes Walesi tippu on teinud mitu korda, hüppas viimasel hetkel alt ära, sest 'you must be an absolute masochist to attempt it this weekend'. Äiksetorme, üleujutusi ja tugevaid tuuli lubati.

Igaljuhul reedel panime töölt ajama, sõitsime 7 tundi põhja poole, magasime autos kuskil mägede vahel (koos Timiga jäi ka Timi telk tulemata), ja siis laupäeval starti.

Viiest hakkasime pihta. Shoti tipp Ben Nevis tuli 4:15-ga, lund oli ka, sai lumeingleid teha. Siis kiirelt Inglismaale, kolmveerand kolm hommikul Scafell Pike'i peale, sinna kulus ka oma 3:30. Varahommikune ja sürr oli. See et algul kohe tuli üle oja minna, mis suure vihmaga kenaks jõeks oli paisunud ja poolde säärde ulatas ja jalad absoluutselt märjaks tegi aitas ainult kaasa. Siis Walesi, aga oh häda parkida ei olnud kuhugi. Auto jäi viis kilomeetrit eemale, tuli natuke rohkem lihtsalt jalutada. Wales ja Snowdon ei olnud üldse sõbralik - 20 m/s tuul mäe peal, vihm ja külm, aga ikka tegime hea ajaga, 3 tundi. Isegi paari logistikaveaga (kas minna alla püstloodis kaljust või normaalset rada mööda) ja parkimisvaludega olime lõpuks 2 tundi graafikust ees. Eks me jalutasime ka suht kiirelt üles ja tulime jooksuga alla mägedest.

Pilte ei ole, sest näha polnud midagi - vihm ja udu igal pool, Inglismaa oli üle ujutatud. Google Image Search aitab. 54 tunni jooksul 2000 km maha sõitnud, 24 tunniga 45 km mägesid jalutanud ja 0 tundi maganud - ei tundu endale normaalse inimesena, aga väga vahva oli.

Nüüd siis seda und tagasi tegema.

Vaheaeg otsas

noreply@blogger.com (Leopold) — Thu, 21 Jun 2007 22:43:00 +0000

Niisiis, alustuseks on täna kaks sünnipäeva - Maigi ja Haapsalu vanaema. Et siis palju õnne!

Viimase kuu aja paus on selle nädalaga lõppenud. Viimase paari päevaga olen
1) Jooksnud/jalutanud/matkanud hommikul vara 30 km jõge mööda üles ühte kohalikku külla, sest pubis sai nii kokku lepitud
2) Saanud vastu võetud esimese minu autorlusega teadusartikli (mitte küll esimene, aga mis siis)
3) Leppinud kokku järgmise nädalavahetuse 24 tunni jooksul jõuda Shotimaa, Inglismaa ja Walesi kõrgeimate tippude otsa (idee poolest 14 tundi autosõtu ja teised 14 tundi ronimist)

Kohalikust jaanist ja muudest asjadest järgmine kord.

Kohalikud, 2 - Sergei

noreply@blogger.com (Leopold) — Mon, 07 May 2007 23:09:00 +0000

Vastu tulles lugejate soovidele, on täna programmis Sergei. Liiga palju lugusid oleks tarvis rääkida, siinkohal välja toodud siis ainult paar nopet.

Sergei

sattus kursavenna sünnipäevapeol tagaaias telliskivi otsa ('see ei peaks siin muru peal vedelema - keegi võib otsa komistada ja haiget saada') ja viskas selle yle kõrge tara - teisele poole pargitud kursavenna auto kapotile.
ajas aasal jänesepoega taga, komistas talle otsa, tuli laborisse ja ohkas 'vaene jänes nuuskab verd', läks tagasi ja tuli jälle laborisse, väike jänes kilekotis. Pakkus nahka kusaõdedele ('sellest saab hea ehte'), nülgis selle kodus kraanikausis (üks naabritüdruk vähem, kellega hommikuti rääkima peab), ja mõtleb siiani, mida soolatud nahaga peale hakata.
on oma jutu järgi kätt surunud kõikide professoritega (või vähemalt üritanud). Suvalisse baari sisenedes ei otsi pilguga mitte ilusaid tüdrukuid kellega rääkida, aga kõige suuremaid paksemaid mehi, kellega kätt suruda.
jõi pargipingi serval ära üüratu koguse alkoholi, läks sõudjate kõige viisakamale üritusele, kus oli vahepeal olnud tema tuttava tuttav, võttis pooleteise minuti möödudes kõik särgid seljast ja rokkis Bon Jovi järgi. Poolteist minutit hiljem pandi tuled põlema ja lõpetati pidu ära.
visati välja paarist klubist ja baarist, ja käis oma käitumise pärast direktori juures (põhikool otsast peale ;) - kahtlustati, et ta kannab nuga kaasas.
otsustas, et talle see laborivärk niiväga ei istu, kirjutas programmi, mis ei lõpeta tööd enne, kui sisestatakse '42' - ja muutis oma ala puhtalt bioinformaatikaks. Sai endale pühendatud akadeemilise komitee koosoleku, kus ta suunati pehmelt kollaboratiivsele teele kahe juhendaja vahel, kellest üks on ikka puhas bioloog.
ajas peale kolmanda kursuse tudengi teemat tutvustavat loengut ja küsimustevooru tagantreast käe püsti küsimusega - 'ot misjaoks Sa neid asju ikkagi teed - et mis mõte sellel kõigel on?' - ja ei saanud vastust.

jne jne jne...

Paljud kardavad teda (mis on osa põhjusest, et ta direktori juures maandus), sest ta on ikkagi tugev ja tahumatu, aga samas on ta oma alal hea. Tore, et on ikka olemas vähest sotsiaalset teadlikkust üles näitavaid inimesi, kes küsivad ära kõik küsimused, mida teised tahavad teada, aga ei pea sobilikuks.

Mõtlen siin et...

noreply@blogger.com (Leopold) — Sun, 29 Apr 2007 23:18:00 +0000

... praegu peaks olema Eesti defineerimise aeg.

Eesti kodanikud ei valinud oma sünnikohta ja rahvust, pere traditsioone ja tõekspidamisi. Päeva lõpuks on aga kõigil tarvis koos elada.

Ühel hommikul on rohkem inimesi, kellele tundub halb ja vastik Eestis olla. On rohkem inimesi, kes tahavad revolutsiooni, on rohkem inimesi kes tahavad väljasaatmisi, on rohkem nördimust, pingeid, teadmatust tuleviku suhtes. On rohkem asju, mis viivad lahku, mitte kokku.

Majandusel on viimastel aastatel läinud hästi. Nagu Martin Ehala kirjutas (Kivirähu ussisõnade raamatu peale, mida julgen soovitada), võiks seda edu kasutada meie kultuuri ja keele alalhoidmiseks. Viimaste päevade valguses tuleks lisaks tekitada ühiskonnasine dialoog, et aru saada nendest põhiväärtustest ja ühistest asjadest, millel on lootust terve rahvas kokku tuua.

Ma tahan teada:
mis on need asjad, mis toovad eestlased ja Eesti kodanikud kokku?
mis on traditsioonid, mis on väärivad hoidmist ja arendamist, mitte Kihnu memme, aga kõigi poolt?
mis on väärtused, mille hoidmise ja kaitsmise poolt me oleme?

Tahaks mõtestatud ja argumenteeritud eestlase definitsiooni, ja mitte ainult keelel baseeruvat. Noh, näiteks et 'eestlane on Eesti kodanik, kellele meeldib laulda, suusatada, ja natuke napsutada. Eestlane hoolib puhtast loodusest, regielamutest ja väärt suitsusaunast, ning elab kaasa kümnevõistlejatele ning korvpalluritele. Eestlasele meeldib süüa suitsusilku, olla suviti mere ääres, ja naabrist parem olla.'

Aitab demagoogiast, ja võib-olla on need asjad tegelikult kõigile selged. Lihtsalt peale raamatut ja viimaseid päevi on tunne, et tegelikult on ikkagi vähe neid asju mis meid liidavad, ja aina vähemaks jääb.

Tagasi tegudele - katsun need ussisõnad kätte saada...

Kohalikud, 1 - juhendaja.

noreply@blogger.com (Leopold) — Mon, 23 Apr 2007 20:47:00 +0000

Kuna hiljuti sai ametlikult ära valitud juhendaja ja pooleldi ka teema, jagan siia ka. Väga üldine teema on 'Probabilistic and machine learning methods for human resequencing data'. Maakeeli siis vaatan, mida annab teada saada mitme inimese genoomi seest, mida ühe seest ei saa. Plaanivad siin paarsada inimest üle sekveneerida, tahaks miskit uut teada saada :) Täpsemalt hakkan esialgu tegelema ancestral recombination graph'idega, päris toredad asjad, kunagi lähemalt.

Nüüd hakkan siin kohalikke inimesi tutvustama. Iga nädal üks, et oleks aru saada, kellega siin ringi käin ja mis värk on. Plaanis on paari sõnaga rääkida juhendajatest, professoritest, kursakaaslastest, postdokkidest, koristajatest, võrkpalluritest, laborikaaslastest ja turvameestest.

Alustuseks siis juhendaja - Richard Durbin. Mul on hea meel tema üle, sest ta peaks olema päris tugev oma alal. Tema juhendaja, minu akadeemiline vanaisa (John Sulston) võitis Nobeli, ta on juba ammu Royal Society liige, üldtunnustatud matemaatilise/statistilise/tõenäosusliku bioloogia jumal, bioinformaatika isa.

Tema lemmikomadussõna on 'thoughtful', ja ta on ise väga selline (kohe siin ja praegu kuulutan välja ka konkursi parima eestikeelse vaste leidmiseks - mõtlik ei sobi iseloomu kohta mitte). Vabal ajal üritab GO-d ja korvpalli mängida (enda jutu järgi oli esimeses Cambridge'i meeskonnas mis Oxfordile ära tegi). Proovis ühe korra minu vastu ka mingit petet...

Suheldes teeb suvalises kohas 5-sekundilisi pause (ikkagi 'thoughtful'), mis on omamoodi firmamärgiks saanud. Teadjamatele (mitte mulle :) pidi meenutama Harold Pinteri näidendeid.

Tema täpset vanust ei tea keegi, ja arvamused kõiguvad 36 ja 59 vahel. Tegelik on umbes 46. Kursaõdede arust kõige kuumem professor instituudis. Naine tegeleb vihmaussidega ja minu praeguse grupi ühise arvamuse kohaselt on natuke hull.