Mõtlen siin et...

... praegu peaks olema Eesti defineerimise aeg.

Eesti kodanikud ei valinud oma sünnikohta ja rahvust, pere traditsioone ja tõekspidamisi. Päeva lõpuks on aga kõigil tarvis koos elada.

Ühel hommikul on rohkem inimesi, kellele tundub halb ja vastik Eestis olla. On rohkem inimesi, kes tahavad revolutsiooni, on rohkem inimesi kes tahavad väljasaatmisi, on rohkem nördimust, pingeid, teadmatust tuleviku suhtes. On rohkem asju, mis viivad lahku, mitte kokku.

Majandusel on viimastel aastatel läinud hästi. Nagu Martin Ehala kirjutas (Kivirähu ussisõnade raamatu peale, mida julgen soovitada), võiks seda edu kasutada meie kultuuri ja keele alalhoidmiseks. Viimaste päevade valguses tuleks lisaks tekitada ühiskonnasine dialoog, et aru saada nendest põhiväärtustest ja ühistest asjadest, millel on lootust terve rahvas kokku tuua.

Ma tahan teada:
mis on need asjad, mis toovad eestlased ja Eesti kodanikud kokku?
mis on traditsioonid, mis on väärivad hoidmist ja arendamist, mitte Kihnu memme, aga kõigi poolt?
mis on väärtused, mille hoidmise ja kaitsmise poolt me oleme?

Tahaks mõtestatud ja argumenteeritud eestlase definitsiooni, ja mitte ainult keelel baseeruvat. Noh, näiteks et 'eestlane on Eesti kodanik, kellele meeldib laulda, suusatada, ja natuke napsutada. Eestlane hoolib puhtast loodusest, regielamutest ja väärt suitsusaunast, ning elab kaasa kümnevõistlejatele ning korvpalluritele. Eestlasele meeldib süüa suitsusilku, olla suviti mere ääres, ja naabrist parem olla.'

Aitab demagoogiast, ja võib-olla on need asjad tegelikult kõigile selged. Lihtsalt peale raamatut ja viimaseid päevi on tunne, et tegelikult on ikkagi vähe neid asju mis meid liidavad, ja aina vähemaks jääb.

Tagasi tegudele - katsun need ussisõnad kätte saada...

Kohalikud, 1 - juhendaja.

Kuna hiljuti sai ametlikult ära valitud juhendaja ja pooleldi ka teema, jagan siia ka. Väga üldine teema on 'Probabilistic and machine learning methods for human resequencing data'. Maakeeli siis vaatan, mida annab teada saada mitme inimese genoomi seest, mida ühe seest ei saa. Plaanivad siin paarsada inimest üle sekveneerida, tahaks miskit uut teada saada :) Täpsemalt hakkan esialgu tegelema ancestral recombination graph'idega, päris toredad asjad, kunagi lähemalt.

Nüüd hakkan siin kohalikke inimesi tutvustama. Iga nädal üks, et oleks aru saada, kellega siin ringi käin ja mis värk on. Plaanis on paari sõnaga rääkida juhendajatest, professoritest, kursakaaslastest, postdokkidest, koristajatest, võrkpalluritest, laborikaaslastest ja turvameestest.

Alustuseks siis juhendaja - Richard Durbin. Mul on hea meel tema üle, sest ta peaks olema päris tugev oma alal. Tema juhendaja, minu akadeemiline vanaisa (John Sulston) võitis Nobeli, ta on juba ammu Royal Society liige, üldtunnustatud matemaatilise/statistilise/tõenäosusliku bioloogia jumal, bioinformaatika isa.

Tema lemmikomadussõna on 'thoughtful', ja ta on ise väga selline (kohe siin ja praegu kuulutan välja ka konkursi parima eestikeelse vaste leidmiseks - mõtlik ei sobi iseloomu kohta mitte). Vabal ajal üritab GO-d ja korvpalli mängida (enda jutu järgi oli esimeses Cambridge'i meeskonnas mis Oxfordile ära tegi). Proovis ühe korra minu vastu ka mingit petet...

Suheldes teeb suvalises kohas 5-sekundilisi pause (ikkagi 'thoughtful'), mis on omamoodi firmamärgiks saanud. Teadjamatele (mitte mulle :) pidi meenutama Harold Pinteri näidendeid.

Tema täpset vanust ei tea keegi, ja arvamused kõiguvad 36 ja 59 vahel. Tegelik on umbes 46. Kursaõdede arust kõige kuumem professor instituudis. Naine tegeleb vihmaussidega ja minu praeguse grupi ühise arvamuse kohaselt on natuke hull.

Leopold on tagasi!

Täpsemalt siit. (ei tea kas nutta või naerda - aga noh, musketäridele tehti ka '20 aastat hiljem', äkki tuleb ka klassika)

Eelmine nädalavahetus käisime Jeesuse tapmise ja jälle ülesse tõusmise puhul reisul. Siin Juhani kirja pandud lühikokkuvõte, pilte tuleb ka. Lisada on ainult nii palju, et äratus oli alati mitte hiljem kui 6:30, meie esimene rannalinn hääletati Ühendkuningriigi 10 halvima linna sekka ja spinning jäi kahjuks proovimata.

Uurimisretk LKJ2007:

Tegelased:
Juri Vahvavuntz Valgevenest
Leonid Partingson USAst (originaalselt venemaalt immigreerunud)
Cristo Kaarfmann Austraaliast (surfimees)

Eesmärk:
1) teha kindlaks, kas Inglismaa on saar
2) uurida, kas Inglismaal on luulelisi kante

Hüpoteesid:
1) on saar
2) mitte palju

Uurimisretk:
Algas reedel.

Esimene sihtmärk - idarannik.
Enne veel kontrolliti üle ussid (terved) ja täiendati varustust.
Rännak algas. Kohale jõuti probleemitult. Teel kohati üht uhket pealikukoda
ja ei miskit muud peale põldude, aasade. Nartsisse oli mitu ja see meeldis nii
mõnelegi. Pimedaks jõuti kohale mingisse hirmsasse urkasse. Meri oli olemas -
rangelt tume. Ujumas polnud kedagi. Ei läinud ka kedagi. Rannalinn oli aga
omaette vaatamisväärsus - keskuse moodustasid mängupõrgud, ainuüksi. Terved pered
külastasid seda, kõigile omad mängud. Mänguasjakauplusi oli ka ning üksik baar. Süüa anti asjalikult.

Pimedas mõtles meeskond ööbida. Kõigepealt jõuti õudusekantsi. Sadade kaupa
istusid ühe ja sama ilmega karavnhooned pikkades ridades - ilmselt inglise
keskklassi suvitusresidentsid. Nende keskel mingid lõbustusasutused, vantsivad
seltsilised ja väike paks poiss, kes üritas edutult üle aia ronida. Õnneks seal
ruumi ei olnud. Tuli telk üles panna. Täielikus pimeduses. Väikese kõrvaltee
kõrvalharule. Hommikul tõusti koiduga, lühike öö möödus linnusirina, meremühina
ja ühe mehe korina saatel. Ärgati vara kindlas veendumuses, et idarannikul
peaks päike merest välja ronima. Roniski, siiski pisikeste pilvede vahelt.
Selgus ka, kuhu telk oli saanud - kaitseministeeriumi hävitusala kõrvale (ilmselt pommide demineerimine). Ühtlasi oli seal ka linnuvaatlusala. Huvitav kooslus.
Pikalt polnud uurimisrühmal aega selle üle arutleda.

Järgmine sihtmärk - läänerannik (esialgu).
Suund võeti loodesse ja selgus, et suunavalik oli suurepärane. Varsti hakkas
nimelt maastik ilmet võtma. Ilmusid esimesed künkad ja orud, ka mõned puud ning silt
"area of outstanding natural beauty". Vallutati üks keskaegne mahajäetud küla. Ülevõtmiseks ei pidanud kõik mehed isegi külla sisenema - piisas kui nad küla lähedal muru peal tukastasid ja
võsalinde kuulasid.

Varsti tulid juba suured künkad, ohtlikud teed ja lõbusad lambad. Enne käidi
veel asulas, mille kõige tähtsam mees oli lihunik - seisis poodiumil keset
turuplatsi ja vaatas klientidele kõrgelt alla. Söömakord telliti supermarketist ja sai
täitev. Oluline on märkida, et sinna juurde kuulus ka karp muffineid.
Restoraniks valiti mäekurus asuv kivine jõeke. Jah, kippus juba poeetiliseks.
Peatselt muutus sihtmärk, sest teed olid tõesti ohtlikud, kitsad ja
sinkavonkalised. Aga vaade oli vahva, kuigi veidi hirmutav.

Muudetud sihtmärk - Inglismaa suurim järv. Sinna jõuti ka kohale. Enne veel käidi aadlihotellis, mille peldikukülastaja võis oma tegevuste kõrvale valida lektüüri kolmeastmelisest raamaturiiulist. Teadlastele Darwini evolutsiooniteooria, usinatele ajalooköiteid, niisama
meestele novelle. Tähtis ruum ise oli peaaegu sama suur kui mõne mehe tuba.
Vahva vuntsi sõber suur vunts aitas uurimisgrupi üle järve ning tegelikult oli
juba päris pime.

Tuli ööbida. Kindel valik oli telk (muid valikuid ei olnud). Leiti üks värav ja
leiti üks küngas vaatega järvele ja järveääre raiskavalt valgustatud majadele.
Raisake pealegi vahel, ilus! Piirkonna peremees oli üllatavalt lahke ja oodatud
pragamise asemel näidati kätte puhas vesi. Meil aga oli muudki jooki. Tähed
tulid ka välja. Öö möödus magades. Hommikul leidsime, et meiega samas kohas
ööbisid veel lambad ja paavianipere. Täitsa toredad lambad, pügamata, metsikud.
Tehti mää uurijate poolt, tehti mää lammaste poolt.
Kumbki pool ei saanud ilmselt aru, mis oli täpne sõnum.
Peremehele jäeti väikene, kuid oluline kirjalik teade ja lahkuti.

Järgmine sihtmärk - läänerannik.
Juba eile oldi jõutud juba Inglismaa ühte suuremasse rahvusparki ja
rahvuspargiks on Inglismaal kõik kohad, kus on vähegi metsa või järvi. Seal siis oli mõlemat. Ning lisaks veel ühe aadlihärra loss. Ostaks. Ja siis tuli mäestik. Kõrgem kui eelmine, umbes kilomeeter. Teede alguses oli kirjas, et tegemist on väga ohtlike, kitsaste teedega. Tõepoolest.

Meeskond otsustas ületada oma kõrgusekartuse. Ja ületaski, vigadeta, suurejooneliselt. Sinkavonka üles ja alla ning igast tipust heideti pilk mäekurusse. Punakad kaljuseinad,
kõikjal laotud kiviaiad, vahvad lambad. Kes see muu need aiad ikka ladus.
Uskumatu hõng ja lennukas tuul.
Söödi üheksakümnendate aastate kulinaariaasutuses ja puhati mäenõlval vaatega
mägedesse, vaatega merele.
Ei, seda vaadet ei saa kirjeldada. Ministeerium keelab.
Peatselt jõuti ka merekaldale ja kõigepealt endiselt ikka kaitseministeeriumi
aladele. Seal pikalt ei oldud. Edasi!
Saartele ja pubidesse. Ühes pubis oli väga julm ja armiline seltskond ning
teises mängis seitsmekümneaastane papi diskohitte.
Olulisem aga oli jõuda õigeks ajaks õigesse kohta - mere äärde kiviklibule
päikeseloojangut vaatama. Kui ta idast tõuseb,
peaks ju läände laskuma. Mc'Donalds toetas einega ja meri vahuga. Päike laskus
suplust ennetavalt pilvemassi, aga sealt oli ta ju paar päeva varem ka tõusnud.
Telk pandi üles lambakarjade keskele, mereäärsele mäenõlvale, imelise,
unustamatu vaatega. Parima vaatega.
Sinna ehitaks üks mees maja. Tõepoolest. Ehitaks mitu maja. Ei, ikka ühe, muidu
võib mõni maja segada vaadet. Ei tohi kirjeldada. Keelatud kõikide maailma
ministeeriumite poolt. Vihjena saagu rapordis märgitud, et oli merd, oli
kaljusid, mägesid, linnatulesid, tähti ja üksikuid,
raagus põõsaid. Olekski jäädud vaatalema, aga uni tuli peale. Nagu ikka.
Öösel tuli vaate eest tasuda. Selgus, et valitud asupaik oli ühtlasi põhjatuule
lemmikkohaks. Ja pimedas asus ta korda looma - surus telgi looka ja üritas liha
kontide küljest lahti puhuda, aga mehed sees jäid alles ja küllap tervenevad
ka.
Lõpp luulele, algas sõit tagasi.

Järgmine sihtmärk - kohalik kodukoht.
Jõuti kohale tossava tõlla, täis kõhu ja kolme rokase mehega. (üks oli natuke
vähem rokane) Inglismaa hommikusöögistiil kiideti ükshäälselt heaks (oad said
ühe hääle vähem).


Uurimistulemused:
hüpotees 1 ei leidnud ümberlükkamist
hüpotees 2 leidis ümberlükkamist - Inglismaal pole viga.

Uurimiskäigu tagajärjed:

-kolm meest natuke haiged, aga õhetavate põskedega
-kolm meest rõõmsad
-kolm meest väsinud ja puhanud
-üks mees natuke peast hall
-tõll veidi tossav
-vahva vunts ilma karguta, vahva vunts ilma vuntsita