Mõtlen siin et...

... praegu peaks olema Eesti defineerimise aeg.

Eesti kodanikud ei valinud oma sünnikohta ja rahvust, pere traditsioone ja tõekspidamisi. Päeva lõpuks on aga kõigil tarvis koos elada.

Ühel hommikul on rohkem inimesi, kellele tundub halb ja vastik Eestis olla. On rohkem inimesi, kes tahavad revolutsiooni, on rohkem inimesi kes tahavad väljasaatmisi, on rohkem nördimust, pingeid, teadmatust tuleviku suhtes. On rohkem asju, mis viivad lahku, mitte kokku.

Majandusel on viimastel aastatel läinud hästi. Nagu Martin Ehala kirjutas (Kivirähu ussisõnade raamatu peale, mida julgen soovitada), võiks seda edu kasutada meie kultuuri ja keele alalhoidmiseks. Viimaste päevade valguses tuleks lisaks tekitada ühiskonnasine dialoog, et aru saada nendest põhiväärtustest ja ühistest asjadest, millel on lootust terve rahvas kokku tuua.

Ma tahan teada:
mis on need asjad, mis toovad eestlased ja Eesti kodanikud kokku?
mis on traditsioonid, mis on väärivad hoidmist ja arendamist, mitte Kihnu memme, aga kõigi poolt?
mis on väärtused, mille hoidmise ja kaitsmise poolt me oleme?

Tahaks mõtestatud ja argumenteeritud eestlase definitsiooni, ja mitte ainult keelel baseeruvat. Noh, näiteks et 'eestlane on Eesti kodanik, kellele meeldib laulda, suusatada, ja natuke napsutada. Eestlane hoolib puhtast loodusest, regielamutest ja väärt suitsusaunast, ning elab kaasa kümnevõistlejatele ning korvpalluritele. Eestlasele meeldib süüa suitsusilku, olla suviti mere ääres, ja naabrist parem olla.'

Aitab demagoogiast, ja võib-olla on need asjad tegelikult kõigile selged. Lihtsalt peale raamatut ja viimaseid päevi on tunne, et tegelikult on ikkagi vähe neid asju mis meid liidavad, ja aina vähemaks jääb.

Tagasi tegudele - katsun need ussisõnad kätte saada...